Seadusandlus alaealise töölevõtmisel

Milline töö sobib alaealisele

TÖÖ PEAB OLEMA:

  • Tervisele ohutu
  • Võimaldama sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist
  • Noorele jõukohane
  • Seadusega lubatud
  • Lihtne

ÜLE 13-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA EELKÕIGE JÄRGMISI KERGEID TÖID:

  • põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine;
  • kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
  • toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, ruumide koristamine;
  • muud tööd, mis vastavad TLS § 7 lg 2 ja 4 nõuetele.

7–12-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA

  • kergeid töid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, eelkõige osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modellina.

Milline töö ei sobi alaealisele

TÖÖ EI TOHI:

  • ületada alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
  • ohustada alaealise kõlblust;
  • sisaldada ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
  • takistada alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
  • ohustada alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Allikas: Tööinspektsioon.
Viide: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/alaealise-toole-votmine/

***********************************************************************************************************************

Töölepingu seadus /kehtiv alates 01.07.2017

§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega

 (1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

 (2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
 2) ohustab alaealise kõlblust;
 3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (4) Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

 (41) Tööandja võib 13-aastase alaealisega töölepingu sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:
 1) põllumajandustööd;
 2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
 3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd;
 4) muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine.

§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks

 (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.

 (2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest.

 (3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–14-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris.

 (4) 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kannab tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta.

 (5) Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud registrikande tegemist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha.

 (6) Tööinspektori nõusolekut 7–14-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.

 (7) Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.

 (8) 7–14-aastase alaealisega sõlmitud tööleping on tühine, kui tööinspektor keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude kontrollimise tulemusena nõusoleku andmisest.

 (9) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.

§ 21. Töölähetus

 (4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.

§ 43. Tööaeg

 (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
 1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal;
 2) 13–14-aastasel või vanemal koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.

 (41) Kui 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, on praktikal kutseõppeasutuse seaduse tähenduses, siis võib tema tööaeg olla 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Vähemalt 15-aastasel alaealisel võib samadel tingimustel olla tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

 (42) Kui koolikohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, siis võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

 (5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine.

§ 44. Ületunnitöö

 (2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine.

§ 47. Tööaja korraldus

 (3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

§ 49. Alaealise tööle rakendamise piirang

 (1) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
 1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00;
 2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.

 (3) Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine.

§ 51. Igapäevane puhkeaeg

 (2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
 1) 7–12-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega;
 2) 13–14-aastasele või vanemale koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 15 tundi järjestikust puhkeaega;
 3) 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega.

§ 56. Alaealise põhipuhkus

  Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 118. Alaealisega töölepingu sõlmimine talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle

 (1) Alaealisega töölepingu sõlmimise või alaealise tööle lubamise eest tööandja poolt käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 119. Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekuta

 (1) Alaealisega töölepingu sõlmimise eest tööandja poolt ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamise eest tööinspektori nõusolekuta –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades

 (1) Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööandja poolt tööaja piirangut ületades –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 124. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine

 (1) Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 49 –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

 

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Vastu võetud 16.06.1999, jõustumine 26.07.1999

§ 101. Alaealised ja puudega töötajad

 (1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.

 (2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

§ 13. Tööandja kohustused ja õigused

 (1) Tööandja on kohustatud:

 52) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;

 

Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud

Vastu võetud 11.06.2009 nr 94. Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Füüsikalised ohutegurid

  Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate füüsikaliste ohutegurite tõttu:
 1) kahjustav kiirgus;
 2) kahjustav vibratsioon;
 3) müratase üle 80 dB;
 4) kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina;
 5) pidev madal õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +19 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +16 °C);
 6) pidev kõrge õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +26 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +24 °C).

§ 2. Keemilised ohutegurid

  Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt vastavad ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele:
 1) äge mürgisus, kategooria 1, 2 või 3 (H300, H310, H330, H301, H311, H331);
 2) nahasöövitus, kategooria 1A, 1B või 1C (H314);
 3) tuleohtlik gaas, kategooria 1 või 2 (H220, H221);
 4) tuleohtlikud aerosoolid, kategooria 1 (H222);
 5) tuleohtlik vedelik, kategooria 1 või 2 (H224, H225);
 6) lõhkeained, kategooria mittepüsivad lõhkeained või alamklassidesse 1.1–1.5 kuuluvad lõhkeained (H200, H201, H202, H203, H204, H205);
 7) isereageerivad ained ja segud, tüüp A, B, C või D (H240, H241, H242);
 8) orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B (H240, H241);
 9) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370, H371);
 10) mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H372, H373);
 11) hingamiselundite sensibiliseerimine, kategooria 1A või 1B (H334);
 12) naha sensibiliseerimine, kategooria 1A või 1B (H317);
 13) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351);
 14) mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341);
 15) reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A või 1B (H360, H360F, H360FD, H360Fd, H360D, H360Df).

 (2) Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist plii või selle ühendi või asbesti tõttu.

§ 3. Bioloogilised ohutegurid

  Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” esitatud 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite tõttu.

§ 4. Tootmisprotsessid

  Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” §-s 2 loetletud kantserogeenset ohtu põhjustavate tööprotsesside ja neis vabanevate ainete või segude tõttu.

§ 5. Muud tööd

  Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis ohustab alaealise tervist:
 1) töö seadmega, mille abil toodetakse, säilitatakse või kasutatakse suru-, veeldatud või lahustatud gaasi;
 2) töö §-s 2 nimetatud ainet või valmistist sisaldava anuma, pudeli või muu mahutiga;
 3) lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemine;
 4) töö metsikute või mürkloomadega;
 5) kõrge psüühilise koormusega seotud töö, näiteks töö, mis on seotud psühhiaatria eriala tervishoiuteenuse osutamisega, töö vanglas, arestimajas, lahkamiskambris või kohtades, kus tapetakse või hävitatakse loomi või linde;
 6) töö, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis;
 7) töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga;
 8) raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 9 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele;
 9) töö kõrgpingestatud elektriseadmetega;
 10) lifti remondi- või hooldustööd;
 11) töö, mille tempo määravad masinad ja mille eest tasustatakse vastavalt töötulemustele;
 12) töö mehaanilise lõikuri, ketas- või lintsae, metallifreesi, keevitusseadme või suruõhu abil töötava seadmega;
 13) töö masinal, mis on varustatud vintsi või muu sarnase jõuseadmega;
 14) allmaatöö.

§ 6. Erandid töötamisel praktika raames

  Alaealise töölepingu sõlmimisel ja tema tööle lubamisel võib teha erandeid määruse §-des 1–5 sätestatust, kui alaealine töötab kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse tagamiseks on rakendatud vajalikke meetmeid.

Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam kodulehekülge arendab e-Turundusagentuur Blender